Kui kauplusest ostetud kaubal ilmneb tootmispraak, kas müüjal on õigus tagastada nt 50% kauba maksumusest (põhjendades, et tarbija on ju mingi aja seda kaupa kasutanud)?

Ei, müüjal puudub alus kauba hinna protsentuaalseks hüvitamiseks vastavalt kulumise astmele

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mis suurendab SMS-laenu võtjate võimalusi kaitsta oma õigusi laenuandjate ees.

Justiitsministeeriumi nõuniku Indrek Nikluse sõnul on SMS-laenu võlglastel ka praegu olemas rida võimalusi kaitsta oma õigusi ebamõistlike laenutingimuste puhul nii kohtus kui ka kohtuväliselt, kuid uue eelnõuga tahetakse õiguste kaitse muuta lihtsamaks ja mitmekülgsemaks, teatas ministeerium.

“Näiteks saab eelnõu kohaselt erinevalt senisest kohus omal algatusel tunnistada tühiseks kohustuse maksta ebaproportsionaalselt kõrget intressi,” ütles Niklus. “Samuti hakataks SMS-laenudele kohaldama tarbijakrediidi sätteid, mis reguleerivad viivise määra suurust ja tarbijale antava info hulka.”

Laenuvõtja peab praegu maksma ka sellist lepingust tulevat intressi, mis on laenuandja kohustusega võrreldes ebamõistlikult tasakaalust väljas, ent kohtul ja laenuvõtjal pole mõjusaid vahendeid, mille abil õiglus jalule seada.

“Eelnõu järgi peaks kohus aga tulevikus omaalgatuslikult kuulutama heade kommete vastaseks – ja seega ka tühiseks – sellise tehingu, mille puhul ei ole poolte vastastikused kohustused mõistlikus tasakaalus,” selgitas Niklus.

Nikluse sõnul on olnud probleemiks ka laenuvõtja vähene teavitamine tema õigustest ja kohustustest. Eelkõige napib laenuvõtjal infot laenu tagasimaksmisega seotud kulutuste kohta, sest kehtiv seadusepunkt võimaldab laenuandjatel seda teemat väga mitmeti tõlgendada. Seetõttu ei saa ka tarbija enda jaoks parimat otsust teha.

“Seadusemuudatuse tulemusel kaovad ära summalised ja ajalised piirid tarbijakrediidi sätete rakendamisel, mistõttu hakkab tarbijakrediidi lepingute kohta sätestatu kohalduma ka SMS-laenudele,” ütles Niklus. “See omakorda kohustab laenuandjaid tarbijaid paremini ja õiglasemalt teavitama ning suurendab tublisti tarbijate kaitset väikelaenude ja krediitide kasutamisel.”

Nimetatud muudatus kaotab ka probleemse olukorra, kus võlgnevuse tekkimisel loeb laenuandja osalise makse korral esmajärjekorras tasutuks intressid, seejärel muud kulud ning alles siis laenu põhiosa. Sel moel kasvavad laenusummalt arvestatud intressid edasi ning võlgnik ei jõua kunagi laenu põhisumma maksmiseni – selle tulemuseks võib olla aastaid kestev laenuorjus. Muudatus tähendab seda, et kui laenuvõtja teeb osalise makse, siis vähendab ta sellega just põhisumma võlgnevust. “See peaks omakorda motiveerima ka võlgnikku julgemalt oma võlaga tegelema ning näiteks maksegraafikut sõlmima,” tõdes Niklus.

Eelnõu väljatöötamise põhjuseks oli viimasel ajal teravalt ühiskonna õiglus- ja kindlustunnet riivanud õiguskorra mahajäämus kiirlaenuvõtmise valdkonnas.

Agnes Ojala