Kui kauplusest ostetud kaubal ilmneb tootmispraak, kas müüjal on õigus tagastada nt 50% kauba maksumusest (põhjendades, et tarbija on ju mingi aja seda kaupa kasutanud)?

Ei, müüjal puudub alus kauba hinna protsentuaalseks hüvitamiseks vastavalt kulumise astmele

„Konservatiivne“ pensionifond on langenud 10%, kirjutab Mikk Salu arileht.ee-s.

Ta jätkab, et Swed­ban­ki ju­hi­tav kon­ser­va­tiiv­ne pen­sio­ni­fond Han­sa K1 on vii­ma­se kol­me kuu­ga kao­ta­nud 10% oma väär­tu­sest.

K1, mis on kir­ja­de jär­gi kõige-kõige kon­ser­va­tiiv­sem, kõige-kõige ris­ki­va­bam fond, on lan­ge­nud roh­kem kui n-ö ris­kant­se­te pen­sio­ni­fon­di­de klas­si kuu­luv prog­res­siiv­ne fond Sam­po Pen­sion 50. Rää­ki­ma­ta Sam­po en­da kon­ser­va­tiiv­sest fon­dist, mis on sa­ma aja jook­sul ise­gi väi­kest plus­si näi­da­nud.

Kon­ser­va­tiiv­se fon­di jaoks on 10%-ne lan­gus lu­ba­ma­tu. See peaks ju ole­ma kujundatud just kee­ru­lis­teks ae­ga­deks: väi­ke risk ja väi­ke toot­lus, aga vä­he­malt sta­biil­sus. „Loo­mu­li­kult te­ki­tab küsi­mu­si, kui ni­me jär­gi kon­ser­va­tiiv­ne fond kao­tab prae­gu roh­kem kui ni­me jär­gi ris­kant­ne,” kom­men­tee­rib in­ves­tee­ri­mi­seks­pert Krist­jan Le­pik.

Omaet­te küsi­mus on, miks si­sal­dab sel­li­ne kon­ser­va­tiiv­ne fond hil­ju­ti kok­ku va­ri­se­nud Is­lan­di fi­nantsüstee­mi pan­ga Kaupt­hing võla­kir­ju. Sa­mu­ti leiab sealt de­val­vee­ri­mis­jut­tu­de kesk­mes ole­va Lä­ti rii­gi võla­kir­jad. Ja fi­nantsk­rii­si lan­ge­nud Un­ga­ri rii­gi võla­kir­jad. On ka mit­me ko­ha­li­ku kin­nis­va­raa­ren­da­ja, na­gu Al­ta kin­nis­va­ra­fir­ma, Ko­be As­se­ti või äs­ja värs­ked ma­jan­dus­tu­le­mu­sed tea­ta­nud (kah­jum suu­rem kui käi­ve) kin­nis­va­ra­fir­ma Q Va­ra võla­kir­ju.

Et prob­leem on, se­da näi­ta­vad ka Swed­pan­ki fon­di­ju­hi Krist­jan Tam­la sel­gi­tu­sed. Eel­ne­vad näi­ted pä­ri­ne­sid sel­le aas­ta juu­ni­kuus aval­da­tud poo­laas­ta aruan­dest. Va­he­peal on pank jõuli­selt te­gut­se­nud, et pääs­ta, mi­da veel pääs­ta an­nab.

„Au­gus­ti lõpus lik­vi­dee­ri­si­me kõigis ko­hus­tus­li­kes fon­di­des täie­li­kult Un­ga­ri fo­rin­ti­tes emi­tee­ri­tud võla­kir­jad, sa­mu­ti vä­hen­da­si­me poo­le võrra po­sit­sioo­ne Lä­ti va­lit­su­se võla­kir­ja­des, vä­hen­da­si­me nii suu­res ma­hus kui võima­lik Is­lan­di ma­jan­du­se­ga seo­tud ris­ke,” loet­leb fon­di­juht Tam­la ka­su­tu­se­le võetud meet­meid. Te­ma sõnul po­le prae­gu ühes­ki Swed­ban­ki ko­hus­tus­li­kus fon­dis võla­kir­ju, mis po­le no­mi­nee­ri­tud kroo­ni­des või eu­ro­des (v.a Lä­ti latt). Is­lan­di­ga seo­tud võla­kir­ja­de risk on suu­de­tud vä­hen­da­da ta­se­me­ni, kus see ei üle­ta prae­gu­seks ühest­ki fon­dist 0,5%.

Pen­sio­ni­kes­ku­se aval­da­tud sta­tis­ti­kast on nä­ha, et Swed­bank po­le ai­nu­ke, kel­le fon­di­del on prae­gu ras­ku­si. Tor­kab sil­ma ten­dents, et kaks suu­re­mat fon­di­va­lit­se­jat Swed­bank ja SEB on het­ke­sei­su­ga ka kõige vi­let­sa­mad. Pluss­poo­le­le jää­vad aga Sam­po ja LHV, kes on suut­nud saa­vu­ta­da sel­gelt pa­re­maid tu­le­mu­si.



NB! Kliki ka nendele artiklitele: