|
1. novembrist hakkas kehtima seaduse säte, mis kohustab kiirlaenufirmasid oma reklaamides näitama krediidikulukuse määra ehk laenu aastaintressi. Et reklaamiseadus võeti vastu märtsis, oli laenufirmadel üle poole aasta aega, et viia end muudatustega kurssi ja hakata neid täitma.
„Käesolevaks hetkeks on avastatud juba mitu rikkumist, mille põhjal on alustatud menetlust,” teatas tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhataja Hanna Turetski. Ettekirjutuse täitmata jätmine võib kaasa tuua kuni 10 000-kroonise trahvi, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ferratumi veebilehel on reklaam, mis kutsub hankima kiirlaenu mõne minutiga, aastaintressidest aga juttu pole. Tarbijakaitseametil valmib selle kohta ettekirjutus.
Ferratum Estonia OÜ oma tegevuses probleemi ei näe. „Krediidi kulukuse määr on toodud laenulepingu tingimustes, millega lepingu tingimuste kohaselt peab iga laenusaaja enne tutvuma,” teatas juhatuse liige Jaanus Kärt.
Tarbijakaitse leidis veebisaidilt www.neti.ee kiirlaenuandjat Credit24 tutvustava ribareklaami, mis ei vasta reklaamiseaduse nõuetele. Ettekirjutus läks teele. Eesti Päevalehe päringule firma eile ei vastanud.
„Sms Money veebilehel olev reklaam summat, mille alusel oleks võimalik välja tuua ka krediidi kulukuse määr, ei sisalda,” nentis tarbijakaitse. Eesti Päevalehe küsimustele ei vastanud ka see firma. Tarbijakaitse tuvastas, et ka Monetti veebisaidi avalehel oleval reklaamil on puudu krediidi kulukuse määr. Veel leiti Delfi portaalist sama kiirlaenufirma reklaam, mis rikub reklaamiseadust. Tarbijakaitseametis on ettekirjutus ettevalmistamisel ja väljasaatmisel.
„Oleme just üle minemas Monetti kodulehekülje uuele versioonile, kus informatsioon krediidi kulukuse määra kohta on täpselt nimetatud,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Helen Veski. Hiljem teatas ta, et firma ei leia kahjuks sobivat valemit, mille alusel krediidikulukust arvestada. Eile õhtuks ilmus nende veebilehele info, et krediidikulukus on 305–423 protsenti.
End aga „laenu kunniks” nimetava OÜ SMS Kiirlaen puhul avastas tarbijakaitse, et firma pole end registreerinud majandustegevuse registris, rikkudes sellega rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadust.
AS SMS Laen pöördus juhataja Aaro Sosaare sõnutsi tarbijakaitse poole ja konsulteeris, kuidas muuta veebisait seadusele vastavaks.
„Palusime koostada meile juhendi, mille järgi saaksime kodulehte muuta. Kahjuks ei jõutud seda enne 1. novembrit valmis. Küll aga tegime ise muudatusi, mida pidasime oluliseks ja milleks seadus meid kohustab,” selgitas Sosaar.
Erinevalt teiste laenupakkujate veebilehtedest leiab SMS Laenu kodulehelt tõesti ka hoiatuse:
“SMS Laen AS-i väljastatav väikelaen on lühiajaline ja tasuline. Enne laenamist kaalu oma otsus hoolikalt läbi. Kui kahtled, siis pea nõu asjatundjatega.”
Siiski kaalub tarbijakaitse, kas firma veebisait sisaldab üksnes infot või ka reklaami, mille juures on vaja näidata krediidikulukus. See kahtlus on üleval ka mitme teise firma puhul.
Rein Sikk, Eesti Päevaleht Online
|
