|
Tarbijakaitseamet on saanud tänavu 7024 kaebust, neist 4,3% on seotud toidukaupadega. Lihatoodete osas on kaevatud 43 korda.
“Pooltel juhtudel on kaevatud märgistuse üle – seda pole ilma luubi või suurendusklaasita võimalik lugeda,” rääkis tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk Lihafoorumil. “Kolmel juhul olid võõrkehad toote sees, enamasti kunstküüned.”
Kolmel juhul kaevati ka selle üle, et müügil oli kuldiliha, mis kuumutamisel hakkab vängelt lehkama. Kokk peab sellise liha müügile saatmist tarbijate tahtlikuks eksitamiseks.
Mitmed kaebused olid seotud sellega, et toote nimi ei vasta sellele, millest see on valmistatud. “Hakkliha märgistamine on habemega lugu,” tõi Kokk näite.
Kodune hakkliha on juba aastakümneid tuntud, kui 50/50 suhtega sea- ja veiselihast valmistatud hakkliha. Nüüd on aga müügil kodune hakklihasegu Perenaise, mis sisaldab 45% veiseliha, 20% sealiha, vett, seapekki, sojavalku ja keedusoola.
“Tarbija on nimetuse samasuguse algusega eksitatud,” tähendas tarbijakaitseameti asedirektor. “Kui nimetuseks oleks Perenaise hakklihasegu, siis oleks teine asi.”
Lisaks tarbijatele ei tee vahet ka müüjad. Kokk rääkis loo, kui lihaleti müüja käest küsiti, mis vahe on neil müügil oleval hakklihal ja hakklihasegul, ütles too, et ühes on lihtsalt rohkem soola. “No ei ole küll! Seal on ka allergeenid ja lisaained,” lisas Kokk.
Samas tõi ta hulgaliselt näiteid müügil olevatest konservidest. Näiteks Frank Pott Hakitud sealihakonservi koostises on kirjas, et sealiha on seal vaid 4% ja Hautatud kanalihaga konservis 4% kanaliha. Hautatud veiselihaga konserv sisaldas aga koostise järgi kõige rohkem veisesüdant, seejärel seakamarat ja vaid 4% veiseliha. Toote nimetus peaks siiski andma edasi selle sisu, resümeeris tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja.
Heli Raamets
Maaleht
|
