|
Pikka aega kestnud kuum ilm kütab Läänemere sama soojaks kui troopikaveed ja mitme klimatoloogi arvates toob see kaasa orkaaniohu. Ilmajaam sellist katastroofi ei usu, kuid tunnistab, et kübeke nõrgema keeristormi hirmu lõõtsub leitsak küll aina suuremaks.
"Tuul oli nii tugev, et suured puud kõikusid nagu heinapebred vasakule-paremale ja maa lainetas – juured liigutasid maapinda, nagu mulla all oleksid saatanapoisid.
Suurem osa suvilaid olid pooleks murdunud ning maast välja kistud puude all ja katused pooleks; suured murdunud puud toas, elektrijuhtmed maapinnal ja sähvisid kõikjal – tõeline õudus! Meri ulatus pikalt sisemaale ja kõike ettejäänut kaasa rebides tõusis umbes meetrijagu. Vesi, vesi, vesi ja röökivad lapsed majadesse lõksu jäänud..."
Nõnda kirjeldab üks 1967. aasta 6. augusti tormi ohver Kloogarannas juhtunut. Siis tabas Eestit viimase 50 aasta jubedaim maru, mille tuulekiiruseks nimetavad teadlased ligi 160 km/h.
Ajalugu kordub?
Ajalugu võib peagi korduda, sest üha soojenev merepind annab tormile vajaliku energia, hoiatab klimatoloog Andres Tarand Postimehes. Kui Läänemere temperatuur tõuseb kogu mere pealmises kihis üle 26 kraadi, oleks siinmail muidu tavatu orkaani tekkeks vaja veel vaid külma ja sooja õhumassi kokkupuudet.
Tarandile kiidab takka Mere-akadeemia hüdrometeoroloogia õppejõud Arvo Takking – katastroofiliste tagajärgedega orkaani teke olevat praegustes oludes täiesti võimalik.
Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Ain Kallis nimetab Tarandi seisukohta aga pigem hüpoteetiliseks – mainitud 26,5 kraadini soojenevat vett peetakse ohuks pigem troopikas. Kuid tugeva tormi võivat see siiski ka Läänemeres ja selle ümbruses kaasa tuua. Samas on Kallise teada õhurõhk püsinud tükk aega kõrge ja ilm jääb ilusaks ka lähitulevikus ehk tormi vallandavat madalrõhkkonda polevat õnneks esialgu silmapiiril.
"Seda, kas torm tuleb, peaks näha olema sünoptilistelt kaartidelt või pikaajalistest ilmaennustusest," ütleb Kallis, kelle sõnul peaks praegune kuumalaine kujunema viimase 40 aasta pikimaks, sest siiani pole sellist ilma jätkunud rohkem kui nädalaks.
Ilmajaama valvesünoptik Helve Meitern välistab orkaani meie laiuskraadil aga kindlasti, kuid tugevad trombid, vesipüksid ja muud keeristormid olevat praeguse leitsaku ajel täiesti võimalikud.
Maru päästaks sünoptiku sõnul valla tugev kontrast sooja ja külma õhu vahel. 3–4kraadine temperatuurikõikumine 3000 meetri kõrgusel seda ei põhjustaks, 10kraadine aga juba küll.
Oluline on ka see, kui kiiresti külm tuleb. Näiteks 1967. aastal oli kaks päeva enne tormi 30 kraadi sooja, kuid siis langes temperatuur kiiresti 10–15 kraadi peale.
Ehkki ilm oli palav ja merevesi soe nagu nüüdki (siis 25, praegu 22 kraadi), oli Meiterni teada olukord toona siiski teist laadi: "Siis tuli lõunast üle Poola madalrõhuala, mis põhja poole liikudes puutus kokku külma õhuga. Tegemist oli tsükloniga, mida praegu pole kusagilt tulemas."
Tormimurdu jätkus aastateks
1967. aasta torm räsis rängalt suurt osa Eestit, enim aga Läänemaad, kus juuris ja murdis metsades puid tervete lankidena. Vihterpalus vastu Ristnat ja Nõvat olid kuusikud näiteks mereni täiesti maas. Maru räsis ka Riguldi ja Piirsalu metsi, kuid Kirde- ja Kagu-Eesti pääsesid suuremast laastamisest. Kuigi pärast tormi rügati saeveskites täie auruga, jagus metsamurdu toormeks 1970. aastani. Ainuüksi Läänemaa metsadest veeti välja miljon tihumeetrit tormimurdu. 2005. aasta jaanuaritormi peetakse selle kõrval lapsemänguks.
Lauri Birkan
Õhtuleht
|
