Eriti kutseliste fotograafide arvamused ulatuvad digifotoaparaatide suhtes
seinast seina. Näiteks Viru Fotoäri omaniku Avo Leemetsa arvates ei ole
tavalisele filmile veel kvaliteetset asendajat leitud. “Tavakaamera tuleb
esialgu ka kokkuvõttes odavam osta, nagu on digilaboriga võrreldes odavam ka
tavalabori teenus,” põhjendas Leemets.

Digilabor aitab

Fotograaf Avo Seidelberg pole sugugi digifotoaparaadi vastane. “Sellel, kel
arvuti kodus laua peal seisab, tasub kindlasti digikaamera osta,” on ta kindel.

Arvuti võimaldab kiiresti pilte vaadata. Ka ei pea kodus ilmtingimata
printerit olema, sest digilaboris saab pildid lasta valmis teha.

Rakvere Laada tänava Viru Filmari digilaboris maksab üks pilt 5 krooni.
Fotoäri omaniku Gert Kaasiku sõnul kasutatakse viimasel ajal digilaborit üha
rohkem. “Ei ole tähtis, kas meile tuuakse mälukaart või flopi või saadetakse
arvutist meil, pildi saab valmis teha ühtemoodi,” kinnitas Kaasik.

Digikaamera kasuks kõneleb see, et piltide tegemist ei piira filmikaadrite
arv, ka näeb pildistatavat objeti kohe ekraanil. Kui digiaparaat juba olemas, ei
pea omanik enam mõtlema ka filmi ostmisele ja ilmutamisele.

Kolleeg Rein Sikk meenutas oma mullusuvist fotoaparaadi ostmist. “Ostu juures
pidasin oluliseks, et pilt peaks tulema ka avaldamiskõlbulik ja et aparaat
võimaldaks zuumida (fookuskaugust muuta - toim.),” ütles ta.

Ka pidi kaamera sobima kaasa anda lapsele klassiõhtule, teisisõnu ei tohtinud
see olla üleliia kallis.

Lõpuks ostis Sikk tavalise 2000 krooni maksva aparaadi, mille tehnilistele
omadustele vastanud digikaamera maksnuks poes umbes 7000 krooni. Ka ei ole Rein
Siku sõnul eriti mugav panna arvutiekraanilt perepilte vaatama näiteks
sünnipäevale tulnud sugulasi. “Mulle tundub tavalisel filmil fotode säilitamine
ka kindlam, mine tea, mis nendega arvutikettal juhtub,” lisas ta.